Tänään on 28 toukokuu ja aion aloittaa uudelleen blogini kirjoituksia ...  On tullut pitkä väli, mutta korjattan ongelma

Vanaema helde, lahke,

oled armas  minule

Oled minu lapsepõlve

soojendaja päikene

aga mina sain 22 septembril õnnelikuks vanaemaks ,

Pisikene pojapoeg sündis Stokholmis .

Temast tuleb Rootsi kodanik ja mina pean hakkama rootsi keelt õppima, et aru saada mis väike lapselaps tahab ....

Mul on kurb meel selle pärast, et me näeme ju nii harva , võib olla aastas paar korda , ma hakkan sinuga kindlasti suhtlema arvuti teel , aga hea seegi .

Sinust saab minu kõige kallim sõber !!!

 ...

ÕNNE SULLE TILLUKE MEES !!!

OLED MINU ÕNN JA RÕÕM

SIND VAADATES LÄEB MÄRJAKS SILM

Rääkisime sinuga esimest korda Skaibis 22 oktoober kui sina said ühe kuuseks,    sina vaatasid ja mina lehvitasin ... Nii tore ... Armas kallis lapselaps, armastan sind niiiii väga ....

Minu vanaema õpetas lihtsaid asju:
1. Igal hommikul tee voodi üles ja pane ennast riidesse (ei tohi käia päeval öösärgis ja hommikumantlis ringi).
2. Kui kodust lahkud, jäta endast maha korras tuba.
3. Kui kodust lahkud, pane ennast puhtalt riidesse - kui midagi juhtub, pole piinlik näruse aluspesu pärast.
4. Ära kunagi kuluta viimast raha, planeeri väljaminekud nii, et tuled omadega välja.
5. Ära laena raha, tagasi maksta on väga raske.

ja lõpuks anekdoot vanaemast :

Ajakirjanik õnnitles 98 aastat memmekest ja tõdes.

"Harva näeb nii, reibast ja rõõmsameelset vanakest"
No, peab ju rõõmustama, kui mu mõlemad pojad pääsesid eile vanadekodusse!

1.september – tarkusepäev, esimene koolipäev Pidulik päev kõigile õppuritele, mil abituriendid viivad 1. klassi lapsed käekõrval koolisaali avaaktusele. Klassikaline esimese koolipäeva rõivas on valge pluus. Piduliku aktuse järel minnakse klassiruumi, vaadatakse üle pinginaaber ja kuulatakse klassijuhataja juttu koolinõuetest. Järgneb rituaalne pildistamine kooli ees, kuhu esimese klassi õpilast on tihti kogunenud õnnitlema vanemad, sugulased ja sõbrad. Tihti on esimese koolipäeva puhul kodus ootamas peolaud ja kingitused.

8. september – ussimaarjapäevVäikest maarjapäeva ehk ussimaarjapäeva ehk ussi magamise päeva tuntakse Eestis alates 16. sajandist. Siis ei tohtinud minna metsa, sest mets tahab puhata ja ussid rahulikult urgu minna. Sel päeval kaotavad nõelussid maaga kokku puutudes oma mürgi ja nende salvamine pole enam ohtlik. Kui enamik koristus- ja külvitöid (rukkikülv, viljakoristus) pidi olema lõpetatud, siis mõnel pool usuti, et kesa sümboolselt kündmine hävitab kahjurid ja rukkiussid. Ussimaarjapäeva peeti õunte valmimise päevaks.

21. september – madisepäev Vanemates kirjalikes allikates on sügisene madisepäev kevadise vastand ehk aeg, millal putukad ja ussid teevad talvepesa, suiguvad talveunne või lähevad maa sisse; sääsed ja kärbsed kaovad.

Püha Matteus on pankurite, arveametnike, maksu- ja tolliametnike ning turvameeste kaitsja.

29. september - mihklipäevSellega lõpeb suvine poolaasta. Sel ajal lõppesid välitööd, loomad aeti siseruumidesse ning pühenduti rohkem tubastele asjadele. Uue hooaja algust tähistati enamasti suuremat sorti peoga - pruuliti koduõlut ning tapeti oinas. Sealt ka ütlemine, et "igal oinal on oma mihklipäev". Nime sai mihklipäev aga peaingel Miikaeli järgi, kes taevaste sõjavägede juhiks seati. Et Miikael ka viimsepäeva kohtus hea ja kurja vaekaussi hoiab, peetakse seda päeva lisaks oinapäevale ka apteekrite pühaks.

Mark Forster tuli välja uue ajajuhtimissüsteemiga, mis meenutab seda laulu ja peale kõige muu aitab oma tegemisi  paremini planeerida ja vältida tegevuste lohisema jäämist.

Lihtne süsteem koosneb kuuest põhimõttest:

 1. Kui sinu ajakavasse lisandub uus tegevus, siis märgi see oma kalendrisse järgmise kuu tänasele kuupäevale. Näiteks kui võtad täna (1. aprillil) mõne uue tegevuse päevakorda, märgi see kalendrisse 1 maile .

2. Kui tegutsed ja sul pole võimalik tegevust ühe korraga lõpuni teha, märgi pooleli  jääb tegevus järgmise nädala tänasele nädalapäevale.

Näiteks kui sa ei saa täna mõne tegevusega ühele poole, siis kirjuta see ümber järgmise nädala kolmapäevale.

3. Vali välja kõige olulisem tegevus, mis sul on ning kirjuta see tänasele päevale suurte tähtedega.

Tegele selle tegevusega enne teisi asju ning kui see asi jääb pooleli, kirjuta see homsele suurte tähtedega, et seda teha homme hommikul nii pea kui võimalik kasvõi natuke. Kui jõuad selle tegevusega lõpule, vali uus kõige olulisem tegevus, millega tegeled iga päev.

4. Tegutsemisel alusta tegevuse otsimist tänasest tegevusnimestikust.

Iga tegevusega on sul kaks võimalust: kas sellega tööd teha kasvõi natuke või jätta tegevus vahele. Kui tegeled ülesandega ja see jääb pooleli, siis kirjutad selle ümber järgmise nädala samale nädalapäevale. Kui jätad ülesande vahele, siis joonista selle ette punkt. Reegel: punktiga tähistatud asjad tuleb tänase jooksul ära teha või nende tegemisest lõplikult loobuda.

mida hetkel tahad ja mida on vaja teha.

6. Iga päeva lõpus kuuluvad sellele päevale märgitud tegemata tööd kõrvalejätmisele ning kustutamisele – need asjad jäävad lihtsalt tegemata.

5. Uusi tegevusi võid otsida nii tänasest kui ka järgmise 30 vastavalt sellele, päeva tegevuste nimestikust

Suvi oli tõesti kuum ja ilus ...

VERENPISARA (Fuchsia Speciosa-hybr., F. Triphylla-hybr.)