Kodu

 
On hing ja elu ühel majal,
on tema enda südamelaul,
mis vaikusestki läbi kajab,
kus viibida on õnn ja au.

Ses majas on kihanud elu,
mured, rõõmud käsikäes,
iga allesjäänud lelu
end möödund aja peeglis näeb.

Trepiastmed mäletavad veel
iga jälge, käidud sammu,
käijaid, kes on kaua teel,
üks värav ootab juba ammu.

Võib jutustada iga tuba
oma kauge eluloo,
kus ruttu suureks saada juba
oli iga lapse soov.

Nüüd täitunud on kõigi soovid
ja toadki vaikselt tühjaks jäid,
nii armsas kallis koduhoovis
ei kihav elu enam käi.

Kuid maja ootab noorust, mis kord kadus,
ootab oma lapsi, ootab ikka veel,
lapsepõlvemaa, see üks ja ainus kodu,
värav punane, ja algas asfalttee...

 

MA TAHAKSIN KODUS OLLA .

 Ma tahaksin kodus olla,
kui õunapuud õitsevad
ja nende roosakad õied
mu juukseid ehivad.

Ma tahaksin kodus olla,
kui rukkipõld kullendab
ja kollakat-pruunikat vilja
tuul tasa hällitab.

Ma tahaksin kodus olla,
kui kasemets kollendab
ja luigeparv siravas taevas
lõuna poole purjetab.

Ma tahaksin kodus olla,
kui lumevaip katab maad
ja kuuskede härmatand oksad
kuupaistel hiilgavad.

Ma tahaksin kodus olla,
kui kallim on minuga
ja temaga üheskoos mina
võiks rõõmus viibida.

Ma tahaksin kodus olla,
kui Päts on president
ja Laidoner juhataks väge
ja maksev on eesti sent.


  SIND ENDALE LEIDSIN

Viis: Virve Köster Kihnust
Sõnad: Virve Köster

Kui õitsevad lilled ja haljendab aas
ja kevade ööl laulab ööbikupaar.
Üksainus kord elus ju armuda võib.
Lase lõõmab see tuli, mis kustuda ei või.

Sind endale leidsin.
las jääda kõik nii.
Su südame võitsin -
kui tore on see.
Pea mööduvad aastad,
neid tagasi keegi ei saa.
Kuid mälestus meile jäeb
ja seegi’d on hea.

Kuldsõrmuse sulle nüid kingiks ma toon,
las juhib me elu see kullane kaar.
Koos astume ellu, su käed minu käes,
kõik rõõmud ja mured me kanname koos.

Sind endale ...


 

 LASE INGLITEL MAAGA HARJUDA

Ihuüksinda lärmakas pubis ma   rahvamurrus võin endaga tantsisida
sõrmes tasaselt tulitab türkiis
mille minule sõbrana kinkisid
lasen silmadel valguses puhata
mõte köhatub öösse tuhana


anna minule aega armuda
lase inglitel maaga harjuda


näen siin neide kel silmades on süü
ehk on minulgi kuigi end ei müü
nemad midagi teavad kuid kindel see
et see tarkus neid rõõmsamaks ei tee
kurgus kibe ja karune on hääl
vaatan mullide vahel kuis sulab jää


anna minule aega armuda
lase inglitel maaga harjuda


lapsed tänaval müütavad lehti ja
uudiseid kilkavad
mida kusagil öeldi ja mida tehti
rõõmsalt pilkavad
esikülge täidab suur reklaam:
anna aega õppida armuma


Välgub videovalgus igal pool
mõni pilt on kui haava peale sool
ennast avastan mõttelt juba taas
mida sinule peaksin ma lubama?
kas ehk tahad minu tiibu kärpida?
ei saa usaldada sellist värki ma


lapsed tänaval müütavad lehti ja
uudiseid kilkavad
esikülge täidab suur reklaam:
anna aega õppida armuma

anna minule aega armuda


 

 

 

 

Elagu kõik me armsamad aasad

 

1. Elagu kõik me armsamad aasad,

 ela ja õitse kallis kodumaa!

 Vennad, õed välja vainudele

    Lippude ja lahke lauluga!

 

2. Metsad ja mäed, orud ja ojad,

    linnudki hele häälega,

    hõisakem ühes mängumeeste pillid,

    ela ja õitse armas kodumaa!

 

3. Noorus on ilus, ilus on ka elu,

    kallis ja kaunis on me kodumaa.

    Seda võitnud me vanemate vaprus,

    Hoia ja kaitse sina teda ka!

 

4. Nautigem elu, kodu kaunist loodust,

    hõisakem eesti rahva vabal maal.

    Laulgem võimsalt lepikutes, laantes,

    Ela ja õitse, kasva kodumaa!

 

5. Püha on me kodu, püha on me priius,

    pühad on eesti jõed ja järved ka!

    Au ja kiitus taevaisal kõrges,

    valvaku ta meid hella käega!

 

6. Eesti noored , vaprad kodukaitsjad,

    isamaa auks nad valmis alati!

    Hoidkem kõrgel eesti rahvuslippu,

    sini- musta- valge värviga!

 

 

Alati olen mina lustlik

 

Alati olen mina lustilik, lustilik,
alati meeldib mul viin,
:,:et tema küll natuke uimastav, joovastav,
sellest ei ole suurt lugu.:,:
:,:Laevakõrts oli kõrgel mäel
ja puped tant'sid särgi väel:,:
Alati olen mina lustilik, lustilik,
alati meeldib mul tants,
:,:et ta küll natuke väsitav, väsitav,
sellest ei ole suurt lugu.:,:
:,:Mann tantsis tsimmikingad jalas,
kingad helekollased:,:
Alati olen mina lustilik, lustilik,
alati meeldib mul naine,
:,:et tema küll natuke toriseb, poriseb,
sellest ei ole suurt lugu.:,:
:,:Üle õue naabri Neti
kinkis mulle uuriketi.:,:
Alati olen mina lustilik, lustilik,
alati meeldib mul voodi,
:,:et ta küll natuke kõigutab, kiigutab,
sellest ei ole suurt lugu.:,:

Mann oli siin ja Mann oli seal
ja Mann oli iga ukse peal,
Manni toas kõlas pill
ja Mann oli nagu roosilill.

 

 

Armastus on see

Armastus on see, mis algab nii,
et sellest arugi ei saa.
Vaid hinge ärevus hinge kord saabub salaja,
ja öid, mis ennegi on olnud uneta,
on rohkem veel.

Äkki tunnen siis, kuis miski haarab mind,
mis tundmatu ja uus.
Kui sinimeri nõnda lai ja ääretu,
ta nagu tormilaine määratu ja suur,
mind kaasa viib

Mind kaasa viib ja uued unelmad,
on nüüd vaid veel, mis meeli köidavad,
vaid ainus püüd on hinges nüüd.
Ükskõik, kus viibin ma,
on arm mu pilkudes.
Mind aitab ta taas mures suures,
kui sõber hea mind meeles peab.


Armastus on see, mis algab nii,
et sellest arubi ei saa.
Kuid, et tal lõpp on, ei suuda uskuda.
Vast alles siis, kui tähevalgus taevalael,
kord kustub taas.

 

 

Eesti rahvusvärvid


Meie kohal sinine on taevas
sama värvi põllul rukkilill
sinist merd on ammu kündnud laevad
sinas mets ja hüüdis pajupill
meie järved põhjamaiselt kaunid
peegeldub seal vastu taevakaar
pilved tulevad, pilved lähevad
aga taevas, sini taevas jääb
öö võib olla pikk nagu igavik
aga siiski ükskord koidab päev

2.

Must on muld mu kodutalu õues
koldesuitsust mustad tarelaed
mustal põllul vili võrsub põues
musta öösse maetud muistne aeg
musta leina rahvaa saanud tunda
musta kuube auga kantud siin
laotus sinine üle musta maa
valged pilved taeva kõrguses
meie Eestimaa, ela ikka sa
kolme värvi kandes südames

3.
Vaimuvalgus ärkamise algus
valge lumi, talvehärmas puud
valged luiged toovad kevadvalgust
ööd on valged soojal jaanikuul
lapsesilmad, süda puhas
selgevalge leht, kus kiri puudub veel
laotus sinine üle musta maa
hingevalgus igas südames
eesti keelt ja maad hästi hoidma peab
nagu kolme värvi lippudel



 

Ei saa mitte vaiki olla

Ei saa mitte vaiki olla,
lauluviisi lõpeta'
vaikimine oleks vale,
sunniks südant lõhkema.

Tahan õige tasa laulda,
Tasa kannelt helista',
Et ei sind, mu kõige kallim,
Lauluga ma tülita.

Aga kui torm minu kandlelt
kostab siiski kõrvu sul',
Siis sa ise oled süüdi:
Miks nii armas oled mul'!

 

Hulkuri valss

Lossides krahvidel pulmad on hoos,
kus mõrsjal on kroonitud pea.
Seal voolamas ?ampanja, viin ja ?artröös,
kuid südamed külmad kui jää.

Refr. Siis meeleldi maanteel ma tantsin
kus metsade, tormide laul,
seda marulist hulkuri valssi -
tule minuga, neiu ah-hoi!

Tähis on taevas ja kumamas kuu,
kui kristallid säravad nad,
kuid hulgust ei sugugi segamas muu
kui mõrsjaga teed astuvad.

Refr. Siis meeleldi maanteel ...

Ei hulguse armastus tooruseks lä'e
ta süda on puhas ja prii.
Ka tema võib armsamat kallistada
ja õnne tal näidatagi.

Refr. Siis meeleldi maanteel ...

Nüüd rändan siin ilmas kui põlat' pajats,
mul südames kurbusejoon.
Ma mõrsjaga olen kui ööbikupaar
hüüab elu meil: õnne teil toon!

Refr. Siis meeleldi maanteel ...

 

 

Helisev muusika

Sa kuulata vaid imekauneid viise!
Mäed laulnud on neid tuhat aastat siin.
Mu hing tulvil vaid imekauneid viise.
On laulda mul soov seda laulu nüüd.

Mul soov linnutiivul on kerkida
üles kõrgele, kus pilvepiir.
Mu hing ihkab hüüda kui kellahääl,
see mind kaugele viib.

Ja naerda kui vallatud veed,
mis tõttamas rännakuhoos.
Nii päeval kui ööl
nagu lõoke, kes laulusid loob.

Siin olla on hea, kui mu hing on üksi.
Ma tean, kõlab siin vana tuttav hüüd.
Mu hinges on soe: kuulen kauneid viise.
Neid ma laulan nüüd!